Laokahjurid

Jahulest (Tyroglyphus farinae)

Jahulesta emased on umbes 0,6 mm pikkused, isaloomad 0,32-0,43 mm pikkused. Isaloomadel suuava ümbruses iminapad. Jahulest muneb viljale, puude seemnetele, loomasöödale ja kuivatatud puuviljadele. Lestad paljunevad niiskes söödas väga kiiresti. Arenguks sobiv õhuniiskus on 75-85% ja optimaalne temperatuur 18-22 C.

Jahulest närib läbi terakesta (idilehepoolsest otsast) ja jääb terasse. Sissemineku avaus ei ole nähtav isegi luubiga vaatlemisel. Seemnetesse süüakse sisse lohukesed, mis muutuvad kleepuvaks ja kattuvad tolmutaolise kihiga.Kahjustatud tooded on toiduks kõlbmatud – kopitanud lõhnaga, mõru maitsega ja määrdunud halli värvusega. Söömisel põhjustavad kõhulahtisust ja allergijat. Nakatatud toode tuleb hävitada,sest sisaldab toksiine.
Vältimise võimalus: hoida vili ja selle tooted võimalikult kuivana.

Terakärsakas (Calandra granaria)

On levinud terakahjur. Taon umbes 4 mm pikk, helepruuni (noored) kuni tumepruuni (täiskasvanud) värvusega, pika kärsaga putukas. Sööb terasse erineva suurusega augud. Teri kahjustab ka kärsaka vastne. Vastne on 3-4 mm pikkune, valge värvusega, punaka peaga, loogakujuline, jalgateta tõuk. Vastne sööb terad seest tühjaks, jättes järele tera kestad. Oma elutegevusega soodustab lestade arenemisvõimalusi ning selle tagajärjel terad kuumenevad.

 

 

Harilik jahumardikas (Tenebrio molitor)

On kuni 15 mm pikk, täiskasvanult tumepruun, noorelt must mardikas. Vastsed kuni 30 mm helekollased tumeda peaga pimedad tõugud. Mardikas on öise eluviisiga ning teda meelitab ligi kopitanud lõhn, seega viitab jahumardika tabandus sööda halvale kvaliteedile.
Vilja kahjustab nii valmik kui vastne. Emane muneb kuni 500 muna. Vastsejärk on väga pikk 280-600 päeva. Tõugud taluvad hästi madalaid temperatuure (-5C elavad mitu kuud). Kahe aasta jooksul annavad ühe põlvkonna.

 

Väike – jahumardikas (Tribolium destructor)

Mardikad on umbes 5 mm pikkused, mustjaspruuni värvusega. Munevad produktidesse, seemnetele, põranda ja puidu pragudesse. Tõugud toituvad nii seemnetest kui kuivainest. Taluvad madalaid temperatuure (nt -6C kuni kolm nädalat). Esinevad meil kohati.

 

 

 

Ruuge – jahumardikas (Tribolium confusum)

3-3,5 mm pikkune, punakaspruun, lennuvõimetu mardikas. Soojades hoiuruumides arenevad pidevalt. Emane muneb kuni 1000 muna. Kahjustab nii valmik kui vastne. Kahjustatud viljad muutuvad kahjuri eritiste tõttu mõruks ja haisvaks.

 

 

 

Aidalamesklane (viljalamesklane) (Oryzaephilus surinamensis)

Valmik 2,5-3,5 mm pikkune tumepruun mardikas. Seljakilbi äärtes on piigitaolised lisandid. Vastsed 3 mm pikkused kollakad tumedate laikudega. Munad munetakse teraviljasaadustele kogumikena. Emane võib muneda 600 muna. Külmas ruumis jäävad mardikad talvituma, köetavas arenevad aastaringselt. Ei talu alla 0C temperatuure – hukkuvad. Peale teraviljade kahjustavad veel kuivatatud puu- ja juurviljasid, paberit, puitu jm.

 

 

Harilik teesklane (Ptinus fur)

On väike, 2-4 mm pikkune, pruunivärvuseline mardikas. Esineb suguline diformism ehk kahekujulisus. Tõugud kuni 5 mm pikkused, pruuni peaga, peenikeste karvakestega kaetud. Mardikad on nii taim- kui röövtoidulised, kahjustavad mõlemad arengujärgud. Õise eluviisiga, munevad teraviljasaadustele, kuid ka riidele ja nahale. Taluvad hästi madalaid temperatuure (nt -5C taluvad vastsed 164 päeva). Samas -15C mõjub mõne päeva pärast surmavalt.

 

 

Küürak-teesklane (Niptus hololeucus)

On 3,5-4,5 mm pikk, pruuni värvusega, kumera tagakehaga, tihedate kollaste karvakestega kaetud. Vastne on 5-6 mm pikk, valge, pruuni peaga, peenikeste karvadega kaetud.

 

 

 

Leivamardikas (Stegobium paniceum)

Valmik 2-4 mm pikkune helepruun mardikas. Vastsed 5-6 mm pikkused määrdunud-kollased tõugud. Köetavas ruumis areneb 4-5 põlvkonda aastas. Emane muneb kuni 140 muna toiduainetele. Tõugud närivad teri, teraviljasaadusi, kuivatatud puuvilja, nahka, sokolaadi, raamatuköiteid, pappi,paberit jt.

 

 

Jahuleedik (Ephestia kuehniella)

Jahuleedik on 1cm pikkune liblikas, eestiivad mustade vöötide ja täppidega, tagatiivad heledamad tumeda äärisega. Libikas muneb kuni 500 muna hoidlate ja taara seintele. Vastsed on 2 cm pikad, esialgu punase värvusega, hiljem täiesti valged, ainult pea ja keha tagumine osa jäävad punaseks, elab võrgenditorus. Vastne eritab kleepuvat niiti, millega kokku puutudes kleepub sööt kämpudesse. Aastas 3-4 põlvkonda.

 

 

Tubakaleedik (Ephestia elutella)

Liblika eestib kuni 9 mm pikkune, kitsas ähmaste tumedate ristivöötidega, tagatiib helepruun. Muneb tubakale, pähklitele, teraviljale, seemnetele jms. Kahjustab vastne, kes toitub võrgendis. Alla -3C temperatuurid mõjuvad kiiresti surmavalt.

 

 

Terakoi (Tinea Granella)

Valmikud 9-14 mm siruulatusega, hõbehallid eestiivad ja tagatiivad kitsad, pikkade ripsmetega. Vastne 1cm pikkune, kollakas-valge värvusega, helepruuni peaga ning eritab kleepjat vedelikku. Nukkub varjulistes kohtades kookonis. Kahjustab peamiselt rukki- ja nisuteri. Kahjustust iseloomustab kämpudesse kleepunud ja tühjaks söödud terade esinemine. Kahjustuse tagajärjel tekib vilja pinnale koorik.

 

 

Vilja-mähiskoi (Sitotroga cerealella)

Liblika eestiivad hallikas-kollased, tagatiivad pikkade ripsmetega ja hallid, tiibade siruulatus 13-14 mm. Röövikud 7-8 mm pikkused. Vastne kahjustab ühte tera, mille ühes otsas ta nukkub. Hoidlasse tuleb nakatatud viljadega.

. kodulehe valmistamine