Kaelushiir

Kaelushiir on hiire kohta suhteliselt suurte mõõtmetega: tema kehapikkus ulatub 11…13 cm-ni. Tal on pikk ja terav nina, pikk saba ning tugevad ja pikad tagajalad. Kõrvad on paljad ja ulatuvad karvastikust kaugele välja. Kaelushiire kasukale on iseloomulikud kollased ja ruuged värvitoonid: selg on kollakas- kuni punakaspruun ja kõhualune lumivalge. Kurgu all on hästimärgatav oranzikas kaelus.

Kaelushiir on levinud kogu Euroopas ning ta elupaikadeks on eelistatult laialehised lehtmetsad, võsad ja põõsastikud, samuti pargid, aiad ja põllud. Tihedat metsa ta aga väldib. Kaelushiir elab sügavates urgudes, mis asuvad puude juurte vahel ja millel on mitu väljapääsu. Talvel pole harvad juhused, kui kaelushiired tungivad tallidesse ja lautadesse ning isegi inimelamutesse.

Kaelushiir toitub enamasti seemnetest – pähklitest, tõrudest ja kastanitest, kuid on võimeline murdma ka konni, sisalikke, hiiri ja linnupoegi.
Nagu kõik hiired, toob kaelushiir ilmale 2…3 pesakonda poegi aastas. Esimene pesakond sünnib juba aprillis ning sigimisperiood lõpeb septembris. Pesakonnas on tavaliselt 4…9 poega. Suguküpseks saab juba 2 kuu vanuselt ning kevadel sündinud pojad sigivad juba samal suvel. Kaelushiire eluiga ei ole pikk, heades tingimustes ulatub see kõige rohkem 4 aastani.

. kodulehe valmistamine