Leethiir

Leethiirt iseloomustab hästi tema karvkatte ebatavaline värvus – see on seljalt punakas, isegi roostekarva, saba on lühike – umbes poole keha pikkune ning kahevärviline, pealt tumepruun ning alt valkjashall.

Leethiire elupaigad on tihedalt seotud metsaga, ta asustab tihti suurt ja paksu metsa ning isegi soometsi. Vähemal määral võib teda kohata ka parkides, niitudel ja veekoguäärsetes põõsastikes. Leethiir elab puude ja põõsaste juurte ning prahihunnikute all asuvates urgudes, mis on keerulised ja varustatud paljude käikudega. Liikumiseks kasutab ta tihti ka muttide poolt valmis kaevatud käike. Talvel uuristab leethiir tihti käike lumikattesse. Ta on ka osav ronija, tegutsedes tihti ka puudel ja põõsastel. Maapinnal liigub leethiir edasi hüpetega. Ta võib tegutseda samahästi nii päeval kui öösel, kuid on täheldatud, et aktiivsus on suurem pimedas.

Leethiir sööb teistest meie hiirtest enam taimede rohelisi osi, ka seemneid, juurikaid ja isegi seeni. Loomsest toidust eelistab ta vaid putukaid. Talvel lume all liikudes sööb leethiir ka samblikke. Talveks kogub leethiir omale ka tagavarasid, kuid need on enamasti väikesed.

Leethiired sigivad suvel, aprillist oktoobrini ning selle aja jooksul saab emasloom maha keskmiselt 2 (vahel 3…4) pesakonnaga, mis koosneb 1…10 (tavaliselt 5…6) pojast. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Leethiire eluiga looduses on 1,5…2 aastat, eriti heades tingimustes 3 aastat.
Põhiliselt taimtoidulise loomana tekitab leethiir kahju metsakasvatajatele, süües ära puude mahakülvatud seemned ja kahjustades istikute koort.

. kodulehe valmistamine