Rändrott

Rändrott ehk võhr pärineb Hiinast, kust ta on levinud üle kogu maailma. Ka Eestis on rändrott laialt levinud, rohkemgi kui kodurott.
Eristada ei ole tavaliselt neid kahte liiki just kerge. Kodurott on tavaliselt tumedam ja tal on pikemad kõrvad ja saba kui rändrotil. Söövad nad üldiselt kõike, millest jõud üle käib. Rändrotid elavad keldrites, pööningutel ja mujal, eelistatult inimese toiduvarude läheduses.

Rändrotid poegivad aastaringselt. Tiinus kestab umbes kolm nädalat, mille järel sünnib tavaliselt 6…8 poega. Vastsündinud pojad on paljad ja pimedad. Nägema hakkavad nad kahe nädala vanuselt. Piima imevad kolm nädalat. Suguküpseks saavad noored rotid kahe kuu vanuselt. Rändrott elab keskmiselt kolm aastat.

Inimese jaoks on rotid kahjulikud, kuna nad närivad oma pidevalt kasvavate hammaste kulutamiseks palju. Samuti rikuvad nad toiduaineid ja kannavad edasi haigusi. Võrreldes kodurotiga on rändroti poolt inimestele põhjustatud kahju väga suur.

. kodulehe valmistamine