Prussakad
Prussakad on lülijalgsed putukad, mis kipuvad tihti eluruumides tegutsema. Vabas looduses on nad segatoidulised, süües nii lagunevaid looma- ja taimejäänuseid. Kodus toituvad toidujäätmetest, paberist või tapeediliimist. Oma eluviisilt on nad pigem varjulised ning pelgavad päevavalgust.
Prussakad kodus võib olla ebameeldiv avastus. Kui vajate professionaalset abi nende tõrjumiseks, siis lugege lähemalt kahjurite tõrjumisest vajutades järgnevatele nuppudele. Faminer pakub prussakatõrje teenust era- ja äriklientidele üle Eesti.
Eestis levinud prussaka ja tarakani liigid
Siin lehel on välja toodud Eestis enim levinud prussaka- ja tarakaniliigid koos lühikese kirjeldusega.
Harilik prussakas (Blatella germanica)
Prussakas on punakaspruun, keskmiselt 8-15 mm pikkune, saleda ja võrdlemisi lameda kehaga putukas, tal on kaks paari nahkjaid, tihedalt vastu selga surutud tiibu.
Emast prussakat saab isasest eristada vaid sigimisajal. Emane pakib oma mune ristküliku-kujulise kotikese ehk ooteegi sisse. Ooteek sisaldab kuni 30 muna.
Looduses on nad sega –ehk kõigetoidulised metsakõdu elanikud, kes söövad lagunevaid looma- ja taimejäänuseid. Kodus toituvad toidujäätmetest, parema puudumisel võivad prussakad süüa tapeediliimi ja paberit.
Eestis võib prussakaid kohata ka suurematel prügimägedel. Kuna prussakad satuvad kõikvõimalikesse paikadesse (prüginõus, määrdunud põrand, käimla jne), võivad nende kehale kleepuda mitmesugused haigusetekitajad. Prussakad võivad levitada parasiitusside mune, salmonelloosi, nakkuslikku hepatiiti, siberi katku,tuberkuloosi ja mitmesuguseid seenhaigusi.
Piisava vee ja toidu olemasolul elab täiskasvanud prussakas 40 päeva.
Tarakan (Blatta orientalis)
Täskasvanud 20-24 mm pikkused, tumepruunid kuni mustad. Isase tiivad katavad kaks kolmandikku kõhust, emase tiivad on vestiigsed.
Võivad ronida mööda krobelist vertikaalset pinda.
Täskasvanud elavad 250 C juures umbes 4,5 kuud.
Ameerika prussakas (Periplaneta Americana)
Täskasvanult 28-35 mm pikkune, punakas-pruun kollaste märkidega, eestiibadel pole kollaseid ääri, viimane kehalüli kaks korda pikem laiusest.
Prussakas pärineb Aafrikast, kuid tuneb ennast väga koduselt Ameerikas.